Eile öösel ilmus juulikuine «Reaktor» (https://www.ulmeajakiri.ee/?072023), et soovitaks pilk peale visata ja lugeda... ☢️

Kui aga «tervet rehkendust ei jaksa», siis soovitan edevalt lugeda vaid minu teksti «Pihtimus Kir Bulõtšovi ja kogumiku «Professor Kozarini kroon» teemal» (https://www.ulmeajakiri.ee/?pihtimus-kir-bulotsovi-ja-kogumiku-professor-kozarini-kroon-teemal), kus ma avan taustu ja teen ka mõned isiklikud paljastused.

#ulme #Reaktor #KirBulõtšov #Gururaamat #ulmekirjandus #UlmeguruUlmesari #kultuur

Üks läinudreedene fotomälestus...

... ehk 14. juulil toimus Tartus üritus «Õhtud eesti ulmega: Kir Bulõtšovi eestikeelne valikkogu «Professor Kozarini kroon»».

Rääkisime Joel Jansiga (@metsavana) autorist ja raamatust.
Pidin andma aru: miks just need jutud, kas tõlkida oli raske, kas vene ulmel on käimasoleva sõja valguses veel mingit mõtet-tähendust.
Mainitud-räägitud sai ka Gururaamatu järgmisest...

Jäin rahule ... loodan, et ka kohalviibijad ei pidanud pettuma.

Piltide autor on Jaana Muna (Kilpkonn).

#ulme #ulmekirjandus #KirBulõtšov #UlmeguruUlmesari #Gururaamat #kultuur

Häbitu reklaam ehk kui keegi reedel Tartus ja...

Aeg: reede, 14. juuli.
Kellaaeg: 19.00

Koht: Eesti Kirjanike Liidu Tartu osakond (Vanemuise 19).

Üritus: Õhtud eesti ulmega: Kir Bulõtšovi eestikeelne valikkogu «Professor Kozarini kroon»

Mis toimub?

Raamatu «Professor Kozarini kroon» koostaja-tõlkija Jüri Kallasega vestleb Joel Jans.

Kohapeal saab osta ka kirjastuste Gururaamat ja Lummur raamatuid.

#mina #ulme #ulmekirjandus #UlmeguruUlmesari #KirBulõtšov #Gururaamat #ÕhtudEestiUlmega #kultuur #kirjandus

Eelmine nädal ilmus ja läks müüki: Kir Bulõtšovi valikkogu «Professor Kozarini kroon». 📖 🚀

Kir Bulõtšovi (1934–2003) loomingut võib sageli defineerida kui olmeulmet, enam veel – tõenäoliselt on Bulõtšovi jutulooming olmeulme absoluutne tipp. Olmeulmes on tekst esmapilgul üsna väheulmeline, autor kirjutab detailselt tegelaste elust-olmest ja tundmustest ning ulme tuleb sageli mängu alles jutu teises pooles, suisa lõpus. Samas, kui ulme välja võtta, siis pole ka juttu.
Mul oli kogumikku koostades eesmärk koondada ühtede kaante vahele Kir Bulõtšovi parimad sarjavälised jutud ning anda ühtlasi mitmekülgne ülevaade vene ulme ühe kõige olulisema autori loomingust.

Raamatu n-ö selgrooks said viis teksti Kir Bulõtšovi läbimurdekogust «Inimesed nagu inimesed ikka» (Люди как люди; 1975), kuhu siis ükshaaval sai juurde haagitud mainitud viiega sobituvaid tekste: neli juttu kogumikust «Korallidest loss» (Коралловый замок; 1990), kaks juttu nn parimate juttude kogust «Kellele seda vaja?» (Кому это нужно?; 1991) ja kaks juttu kogust «Türannide kohtumine» (Встреча тиранов; 1992). Tegelikult on selline kogumike eristamine tinglik, sest näiteks üks valitud juttudest oli kolmes kogumikus neljast ja kolm juttu kahes kogumikus. Kõik siinilmuvad lood on vene keeles saanud vähemasti viis, aga mõnikord ka kuni kümme kordustrükki ning praktiliselt kõik jutud on tõlgitud vähemalt paari, aga sageli kuni kümnesse keelde. Võiks öelda, et siinses köites on Kir Bulõtšovi jutuloomingu kaanon.

Kuigi kogumik «Professor Kozarini kroon» on pandud kokku sarjavälistest juttudest, hakkas koostamise käigus välja joonistuma teatav ühtne maailm ja seetõttu hakkas taoline teadmine ka mõjutama juttude valikut. Teisisõnu jäid kõrvale mõned jutud, mis üksteist kordasid-varieerisid, ja lisatud sai paar vähemtuntud teksti, mis jällegi täiendasid kujunevat nn tulevikuajalugu.

Ahjah, see on mu esimene raamatutõlge... loodame, et mitte viimane. (Ühe jutu tõlkis küll Veiko Belials, õigemini tal oli see juba tõlgitud.)

Sisukord
Jüri Kallas. Avasõna
Kas ma räägin Niinaga? (Можно попросить Нину?)
Korallidest loss (Коралловый замок)
Professor Kozarini kroon (Корона профессора Козарина)
Nõukogude rahva ühtne tahe (Единая воля советского народа)
Lohutus (Утешение)
Olja N tunnistus (Показания Оли Н.)
«Kahesajas» juubel (Юбилей «200»)
Mina märkasin teid esimesena! (Я вас первым обнаружил!)
Raskestikasvatatav laps (Трудный ребенок)
Muinasjutt naerist (Сказка о репе)
Checako kõrbes (Чечако в пустыне)
Kassi mõistus (Разум для кота)
Inetust biovormist (О некрасивом биоформе)
Jüri Kallas. Kir Bulõtšov – olmeulme suurmeister

Muide, Kir Bulõtšovi teostest on valminud ligi poolsada filmi, millest kõige tuntum on täispikk animatsioon «Kolmanda planeedi saladus» (Тайна третьей планеты; 1981).

Vene-Ukraina sõja valguses on ikka ja jälle arutletud, kas vene kultuuril üldse on eluõigust, mida on väärt see või teine autor. Ka on otsitud nn head venelast. Kui nüüd Kir Bulõtšov taolisesse diskussiooni asetada, siis nn hea venelane on ta vaieldamatult – siin ei teki mingit kahtlust –, ei tema loomingut lugedes, ei tema elulooga tutvudes.

Kaanepildi tegi Meelis Krošetškin.
Ja Krafinna tegi reedel fotosüüdistuse provintsipealinna raamatupoest, loe: Kuressaare Apollost.

#raamat #ulme #ulmekirjandus #KirBulõtšov #mina #Gururaamat #UlmeguruUlmesari #kultuur #promo

Inimesed peavad suurt reedet, aga ulmenohik bibliografeerib taaskord avalikult...

... et vahepeal läks mitu kuud selle nahka, et kui biblio jaoks isegi aega oli, siis tuli teha korrastamis-ühtlustamistöid... noh, sellised, mida avalikult eriti näha pole...

Lühidalt: multifilmi «Kolmanda planeedi saladus» mäletate?

Vaat mina nüüd äsja bibliografeerisin selle multika algmaterjali eesti tõlke... Meta Maksingu lühendatud tõlke... ei, ümberjutustuse... nojah, aga paremat maakeeles pole.

16-osaline järjejutt ajalehes Säde. Aasta oli 1983. Muide, Teet Kuusmaa poolt härjalt illustreeritud.

#ulmebiblio #ulme #ulmekirjandus #KirBulõtšov #MetaMaksing #TeetKuusmaa

https://ulmebiblio.blogspot.com/2023/04/kirill-bulotsov-alissa-kosmosereis.html

Oeh, endiselt hea... 🖤

Sattus taas ette ja nüüd ma juba (teist)kümnendal ringil.

EЛEVEN on Aleksei Mostievi, tuntud eelkõige kui Prohor, üks projekte. (Jah, eesti keeles peaks nimi olema Prohhor, aga ma saan aru, et tegu on otsekui kaubamärgiga.)

Prohor oli nooruses (~1990ndad) Moskvas punkar... või pigem selline kunstiliste ambitsioonidega boheemlik intel, kes koos kambajõmmidega sõgedat musa tegi, mida parema määratluse puudumisel pungiks nimetati. Kuna see kõik oli nii raju ja põrandaalune, siis ega neil mujal esineda polnudki, kui pungikontserditel. Tüüppungid (saasis juuksed/hari ja tagi) taolisest musast ei heldinud: esines arvamuste vahetamist ja kiskus ka seisuks, kuna aga tüübid olid suht jõrmid kujud, Puzo veel ka hakkajalt agressiivne, siis vajusid seisud kähku maha või pingutati nolkidel nahad...

Käesoleva sajandi Prohor ja ta projektid on seinast seina: punk, alternatiivrokk, neofolk, igatmasti elektroonika ning kõige eelneva segud. Huvitav alati ja sageli enam kui meeldiv. Kuigi jah, meeleolult süngemapoolne, teinekord suisa haiglane.

Prohor on paras Eesti fänn, on siin sageli esinenud ja veel rohkem niisama käinud. Mitmes EЛEVENi videos esineb Eesti loodusvaateid, eriti saari ja praamisõitu. EЛEVENi üks-kaks albumit on tehtud kahasse Tiiu Kiigega ning mul on tunne, et jagatavas loos laulab Tiiu Kiik samuti tausta. Ka on Sõpruse Puiestee kaverdanud EЛEVENi loo «1989».

Jagatud «Requiem" (Acoustic Version)» on minu jaoks oluline veel ka videorea tõttu... või ütleks, et video teeb selle mõneti olulisemaks. Igaks juhuks ütlen, et pildirida pärineb pealt pooletunnisest ülivõimsast animafilmist «Mäekuru» (Перевал; 1988).

Film põhineb Kir Bulõtšovi samanimelisel, 1980. aastal ilmunud kultuslikul lühiromaanil, mille huviline leiab esimesest eestikeelsest Kir Bulõtšovi autorikogust «Perpendikulaarne maailm» (2010). Soovitan!

Kir Bulõtšov ise filmiga rahul polnud – tema arvates varjutas vorm sisu. Jah, vorm on võimas, aga muarust on siin tegu autoritele omase egoismiga, kus ollakse väga tõrksad, kui nende loomingut piust enam töödeldakse. Näiteks minul oli lühiromaan juba loetud, kui ma multikat nägin – lugemiselamus oli võimas ja vaatamiselamus oli võimas. Jah olid erinevad jne, aga minul nad omavahel konflikti ei läinud, sest autori mõte ja lugu anti edasi. Tõsi, mitmed asjad n-ö läbi lillede või aimamisi, aga anti...

#muusika #parimvideo #tumekraam #ulme #estica #KirBulõtšov

https://youtu.be/NmFWUqQtz30