Eilse postituse tuules tuli meelde, et saksa keeles on ilmunud kaheksa Indiana Jonesi romaani, mille kõigi tegevus peaks toimuma pärast kolmandat filmi. 📚

Kirjastus Goldmann ostis litsentsi ja üliviljakas menuautor Wolfgang Hohlbein kirjutas.

Romaanid on ilmunud vaid saksa keeles (ja tõlgetena ka Hollandis).

Kaanepildid tegi Oliviero Berni.

- Indiana Jones und die Gefiederte Schlange (1990)
- Indiana Jones und das Schiff der Götter (1990)
- Indiana Jones und das Gold von El Dorado (1991)
- Indiana Jones und das Schwert des Dschingis Khan (1991)
- Indiana Jones und das verschwundene Volk (1991)
- Indiana Jones und das Geheimnis der Osterinseln (1992)
- Indiana Jones und das Labyrinth des Horus (1993)
- Indiana Jones und das Erbe von Avalon (1994)

... ja pealkirjad siis eesti keeles... nii enam-vähem...
- Indiana Jones ja Sulismadu (1990)
- Indiana Jones ja jumalate laev (1990)
- Indiana Jones ja El Dorado kuld (1991)
- Indiana Jones ja Tšingis-khaani mõõk (1991)
- Indiana Jones ja kadund hõim (1991)
- Indiana Jones ja Lihavõttesaare saladus (1992)
- Indiana Jones ja Horuse labürint (1993)
- Indiana Jones ja Avaloni pärand (1994)

Isikliku seosena mainiks, et sulismao romaan mulle kunagi kingiti. Siis ma saksa keeles ei lugenud, nüüd küll... et peaks vist..?

#raamat #IndianaJones #kultuur #WolfgangHohlbein

Vaatasin öösel (ja hommikul) viimast Indiana Jonesi... 🎞

Indiana Jones and the Dial of Destiny (2023)

Kui võtta arvesse näitlejate vanust ja aastaid, mis põhitriloogiast on möödunud, siis tuleb tunnustada, et täitsa puhtalt hüpati ree peale.

Ja sageli oli küll paras déjà vu, aga see oli vist suisa taotluslik. sest filmi edenedes oli pidevalt tunne, kuidas tegijad täidavad bingolehte, kus kirjas varasemate filmide sõlmpunktid. Eks osaliselt pidi see andma taustu neile, kes varasemat kolme (sic!) filmi näinud pole jne.

Natsid on ikka tõelised kurjamid! Kui tahad, et Indy rokiks, siis anna aga natse. Kanget inglishit rääkiv prillidega härrasmees – no mis saab valesti minna!?

Eks filmi algus mõjuski pisut kui kolmanda filmi seninägemata stseeni kordus ... pärast sissejuhatust toimus sündmustik aga juba esimese Kuu-lennu päevil.

Ausaltöelda ma tegelikult pisut kartsin, et kuidas vana Harrison Ford hakkama saab, aga õnneks käsikiri mängiski ta vanaduse peale. Noh, et ajale jalgu jäänud vanamees, kes on küll unustatud, aga kes näitab, et tema pole unustanud, kuidas asjad käivad.

Kokkuvõttes meeldis ja tänapäeva filminduse skaalal suisa meistriteos.

#film #IndianaJones #kultuur

1. septembri puhul siis üks kuulsamaid kooliteemalisi ulmejutte, autoriks Isaac Asimov. 📖

Missugust lõbu nad tundsid? (Horisont 2/1969, tõlk Ain Raitviir, ill Allex Kütt) www.digar.ee/viewer/et/nlib-digar:288335/261736/page/51

Kui lõbus neil oli (Pioneer 8/1970, tõlk Ilmar Sepp, ill Iivi Sampu-Raudsepp) www.etera.ee/zoom/25900/view?page=18&p=separate&tool=info

The Fun They Had (kui keegi peaks originaali tahtma) http://web1.nbed.nb.ca/sites/ASD-S/1820/J%20Johnston/Isaac%20Asimov%20-%20The%20fun%20they%20had.pdf

#ulme #IsaacAsimov #ulmekirjandus #Horisont #Pioneer #kultuur #AinRaitviir #AllexKütt #IlmarSepp #IiviSampu-Raudsepp

Täiesti mittepoliitiline, ebasotsiaalne, suisa ajatu postitus... 🖤

... et taaskord midagi igorrrlaste perekonnast.

#muusika #kultuur #Rïcïnn

https://youtu.be/ASe5or_YJQA

Mingil hetkel hakkas täna pea tuikama, võtsin tabletti ja sobrasin peahägu hajumise ootuses pisut Digaris...

Ja siis see silma jäigi: Heinleini jutu tõlge EKP Kallaste Rajoonikomitee ja Kallaste Rajooni TSN häälekandjas «Nõukogude Küla». Aasta oli 1958.

Jah, ma olin Heinleini nime juba kohanud 1954. aasta Lihula lehes avaldatud tõlkeartiklis, aga et terve jutt kohe. Jah, kaudtõlge vene keelest, aga ikkagi...

Põrnitsesin seda ja olin suht tummaks löödud.

Eelmine kuu Lemi romaani tõlge, nüüd Heinleini jutt. Mis järgmiseks? Milline bibliograafilne üllatus mind veel ees ootab? Kas mõni tolleaegne lokaalne leht on ka Philip K. Dicki tuumavarjendi jutu vene keelest ära tõlkinud?

https://ulmebiblio.blogspot.com/2023/08/robert-hinlin-pikk-valvekord.html

#ulme #bibliograafia #RobertAHeinlein #ulmekirjandus #kultuur

Eile öösel ilmus juulikuine «Reaktor» (https://www.ulmeajakiri.ee/?072023), et soovitaks pilk peale visata ja lugeda... ☢️

Kui aga «tervet rehkendust ei jaksa», siis soovitan edevalt lugeda vaid minu teksti «Pihtimus Kir Bulõtšovi ja kogumiku «Professor Kozarini kroon» teemal» (https://www.ulmeajakiri.ee/?pihtimus-kir-bulotsovi-ja-kogumiku-professor-kozarini-kroon-teemal), kus ma avan taustu ja teen ka mõned isiklikud paljastused.

#ulme #Reaktor #KirBulõtšov #Gururaamat #ulmekirjandus #UlmeguruUlmesari #kultuur

Ma kardan, et siinne keskkond hakkab minu jaoks end ammendama, aga esialgu ma veel alla ei anna...

Kunagi ma siin juba kirjutasin, kuidas ma lugesin ukraina kirjaniku tehnopõnevikku ja kuidas mul lugedes tekkis teatav eetilis-moraalne kahevahelolek, et kas mul on õigust ukrainlase romaani halva hindega...

Õnneks lugemise käigus olukord muutus – õigemini öeldes: muutsin ma lugemise taktikat. Lühidalt: kõike teaduslikku tehmomula lugesin ma diagonaalis, ikka väga diagonaalis ja keskendusin vaid ilukirjanduslikule osale ja nii sai hindeks aus 4/5.

Äh, lugege parem blogist: https://ulmeseosed.blogspot.com/2023/07/maks-kidruk.html

#ulme #tehnopõnevik #ulmekirjandus #MaksKidruk #Ukraina #kultuur

Nädalavahetusel toimus eesti ulmefännide suurkogunemine Estcon 2023.

Lisaks kõigele muule täiendasin ma seal ka oma raamatukogu – ostsin uusi, võtsin vastu kingitusi ja priiköiteid ning teostasin järelnoppimist.

Antoloogia «Eesti nõid» oli üks järelnopituist.

Alul polnud plaanis, aga keegi kõrvalt ütles: enamus autoreid on kohal, et saad ka autogrammid. Kui saab, siis tuleb koguda. Selgus, et kohal oli 12 autorit ja kõik nimed ma raamatusse ka sain.

Monteerisin tiitellehe kõrvale sisukorra ning huvilised võivad nimed ja autogrammid nüüd kokku viia...

#ulme #ulmekirjandus #Estcon2023 #kultuur

Üks läinudreedene fotomälestus...

... ehk 14. juulil toimus Tartus üritus «Õhtud eesti ulmega: Kir Bulõtšovi eestikeelne valikkogu «Professor Kozarini kroon»».

Rääkisime Joel Jansiga (@metsavana) autorist ja raamatust.
Pidin andma aru: miks just need jutud, kas tõlkida oli raske, kas vene ulmel on käimasoleva sõja valguses veel mingit mõtet-tähendust.
Mainitud-räägitud sai ka Gururaamatu järgmisest...

Jäin rahule ... loodan, et ka kohalviibijad ei pidanud pettuma.

Piltide autor on Jaana Muna (Kilpkonn).

#ulme #ulmekirjandus #KirBulõtšov #UlmeguruUlmesari #Gururaamat #kultuur

Häbitu reklaam ehk kui keegi reedel Tartus ja...

Aeg: reede, 14. juuli.
Kellaaeg: 19.00

Koht: Eesti Kirjanike Liidu Tartu osakond (Vanemuise 19).

Üritus: Õhtud eesti ulmega: Kir Bulõtšovi eestikeelne valikkogu «Professor Kozarini kroon»

Mis toimub?

Raamatu «Professor Kozarini kroon» koostaja-tõlkija Jüri Kallasega vestleb Joel Jans.

Kohapeal saab osta ka kirjastuste Gururaamat ja Lummur raamatuid.

#mina #ulme #ulmekirjandus #UlmeguruUlmesari #KirBulõtšov #Gururaamat #ÕhtudEestiUlmega #kultuur #kirjandus

#tutvustus (mitteametlikud) Eesti Rahvusringhäälingu RSS-voogude peeglid Mastodonis

#UUDISED: @err_uudised (ei sisalda alljärgnevaid)

#SPORT : @err_sport
#KULTUUR : @err_kultuur
#MEELELAHUTUS : @err_menu
#TEADUS : @err_novaator

#ERR : @err_info

[RUS] #новости @err_rus
[ENG] #news @err_news

NB! Telli ülalpool huvipakkuvad vood. Siia kontole uudiseid enam ei ilmu.

Kontakt: @jgj

Öösel, kui klemmid juba koos olid, blogisin ma loetud raamatust... kolm korda loetud raamatust.

Raamat läheb kiirelt käima ja kui lugeja isegi kahtleb, siis esimese osa pealkiri «Sokkude ja munkade sõda» rokib ja kutsub lugema.

Romaan saab alguse kolkaplaneedil, kus moslemitest sokud (jah, soku välimusega ebahumanoidid) sõdivad seal kanda kinnitavate õigeusu munkadega. Planeedile teeb aga dessandi tundmatu kolmas jõud, kelle sõdurid näevad välja kui Vana-Rooma sõjamehed ning need sõdurid on tõelised tuimolendid...

Edasi läheb romaan umbestäpselt samas tempos edasi: autor jalga eriti pedaalilt ei tõsta, pigem lisab vaid käikusid – kosmos, militaarkraam, alternatiivajalugu, virtuaalsus, paralleelmaailmad, mittehumanoidsed võõrtsivilisatsioonid jne.

https://ulmeseosed.blogspot.com/2023/05/kirill-jakimets.html

#ulme #ulmekirjandus #Ulmeseosed #KirillJakimets #kultuur

Ma blogisin taas... 🚀

Lugesin ja soovitan teilegi mahedat postapolugu. Link jutu täistetkstile on blogipostituses kenasti olemas.

#ulme #ulmekirjandus #JuhanHabicht #kultuur #Ulmeseosed

https://ulmeseosed.blogspot.com/2023/05/juhan-habicht-ohtud-vanaisa-juures.html

Reklaami- ja edevuseminutid... 🤩

Noh, et me koju jõudis Ray Bradbury romaani «Võilillevein» uustrükk. Raamatus ka 9 lehekülge minu järelsõna.

Muide, ei ole ulmeromaan. Esineb küll pisut veidrat ja kummalist, aga ulme see pole. Hea romaan aga küll.

#mina #RayBradbury #kirjandus #kultuur

Eelmine nädal ilmus ja läks müüki: Kir Bulõtšovi valikkogu «Professor Kozarini kroon». 📖 🚀

Kir Bulõtšovi (1934–2003) loomingut võib sageli defineerida kui olmeulmet, enam veel – tõenäoliselt on Bulõtšovi jutulooming olmeulme absoluutne tipp. Olmeulmes on tekst esmapilgul üsna väheulmeline, autor kirjutab detailselt tegelaste elust-olmest ja tundmustest ning ulme tuleb sageli mängu alles jutu teises pooles, suisa lõpus. Samas, kui ulme välja võtta, siis pole ka juttu.
Mul oli kogumikku koostades eesmärk koondada ühtede kaante vahele Kir Bulõtšovi parimad sarjavälised jutud ning anda ühtlasi mitmekülgne ülevaade vene ulme ühe kõige olulisema autori loomingust.

Raamatu n-ö selgrooks said viis teksti Kir Bulõtšovi läbimurdekogust «Inimesed nagu inimesed ikka» (Люди как люди; 1975), kuhu siis ükshaaval sai juurde haagitud mainitud viiega sobituvaid tekste: neli juttu kogumikust «Korallidest loss» (Коралловый замок; 1990), kaks juttu nn parimate juttude kogust «Kellele seda vaja?» (Кому это нужно?; 1991) ja kaks juttu kogust «Türannide kohtumine» (Встреча тиранов; 1992). Tegelikult on selline kogumike eristamine tinglik, sest näiteks üks valitud juttudest oli kolmes kogumikus neljast ja kolm juttu kahes kogumikus. Kõik siinilmuvad lood on vene keeles saanud vähemasti viis, aga mõnikord ka kuni kümme kordustrükki ning praktiliselt kõik jutud on tõlgitud vähemalt paari, aga sageli kuni kümnesse keelde. Võiks öelda, et siinses köites on Kir Bulõtšovi jutuloomingu kaanon.

Kuigi kogumik «Professor Kozarini kroon» on pandud kokku sarjavälistest juttudest, hakkas koostamise käigus välja joonistuma teatav ühtne maailm ja seetõttu hakkas taoline teadmine ka mõjutama juttude valikut. Teisisõnu jäid kõrvale mõned jutud, mis üksteist kordasid-varieerisid, ja lisatud sai paar vähemtuntud teksti, mis jällegi täiendasid kujunevat nn tulevikuajalugu.

Ahjah, see on mu esimene raamatutõlge... loodame, et mitte viimane. (Ühe jutu tõlkis küll Veiko Belials, õigemini tal oli see juba tõlgitud.)

Sisukord
Jüri Kallas. Avasõna
Kas ma räägin Niinaga? (Можно попросить Нину?)
Korallidest loss (Коралловый замок)
Professor Kozarini kroon (Корона профессора Козарина)
Nõukogude rahva ühtne tahe (Единая воля советского народа)
Lohutus (Утешение)
Olja N tunnistus (Показания Оли Н.)
«Kahesajas» juubel (Юбилей «200»)
Mina märkasin teid esimesena! (Я вас первым обнаружил!)
Raskestikasvatatav laps (Трудный ребенок)
Muinasjutt naerist (Сказка о репе)
Checako kõrbes (Чечако в пустыне)
Kassi mõistus (Разум для кота)
Inetust biovormist (О некрасивом биоформе)
Jüri Kallas. Kir Bulõtšov – olmeulme suurmeister

Muide, Kir Bulõtšovi teostest on valminud ligi poolsada filmi, millest kõige tuntum on täispikk animatsioon «Kolmanda planeedi saladus» (Тайна третьей планеты; 1981).

Vene-Ukraina sõja valguses on ikka ja jälle arutletud, kas vene kultuuril üldse on eluõigust, mida on väärt see või teine autor. Ka on otsitud nn head venelast. Kui nüüd Kir Bulõtšov taolisesse diskussiooni asetada, siis nn hea venelane on ta vaieldamatult – siin ei teki mingit kahtlust –, ei tema loomingut lugedes, ei tema elulooga tutvudes.

Kaanepildi tegi Meelis Krošetškin.
Ja Krafinna tegi reedel fotosüüdistuse provintsipealinna raamatupoest, loe: Kuressaare Apollost.

#raamat #ulme #ulmekirjandus #KirBulõtšov #mina #Gururaamat #UlmeguruUlmesari #kultuur #promo

Nägin ühe kevadpildi tekstilist kirjeldust ja kohemaid panin allpooljagatava loo mängima... kuld, sulakuld. 🖤

#muusika #Väntorel #KeldrilineHeli #kultuur #JuhanLiiv

https://youtu.be/E2nkc61IAYs

Eile ilmus märtsikuine Reaktor! ☢️

Igaks juhuks mainin, et tegu on igakuise eestikeelse ulmeajakirjaga, mis ilmub wõrgus ning mis on kõigile täies mahus ja absoluutselt tasuta lugeda.

Ajakiri sisaldab ulmejutte, katkeid peagiilmuvatest raamatutest, eelmise kuu juttude arvustusi, lihtsalt raamatu- ja filmiarvustusi, uudiskirjanduse tutvustusi, ulmkonnakroonikat jne.

Käesolevasse numbrisse ma palju ei jõudnud: arvustasin Gert Kiileri romaani «Eranuhke ei armasta keegi» ja soovitasin tõlkimiseks Ambrose Bierce jutu «Kummitusmaja».

Kuid ega ma seepärast... loetagu, lihtsalt loetagu!

#Reaktor #ulme #kultuur #ulmekirjandus

https://www.ulmeajakiri.ee/?032023

Hoogu, antagu hoogu!

Öeldakse, et kõik on wõrgus olemas jne. Aga ei ole ju ja kui autorid ei kirjuta, siis pole sinna wõrku ka midagi panna. Peamine siiski, et tegu on eesti autori eestikeelse raamatuga ning maakeelseid filmiraamtuid pole kunagi palju. Eriti veel žanrifilmide tegijatest.

Kalver Tamm, autor:
«See raamat ei ole ka akadeemiline uurimistöö, need viiskümmend teksti ei kata isegi nende viiekümne inimese filmograafiat täielikult ära. Selleks on wikipedia ja imdb.com. Tegemist on täiesti subjektiivse valikuga, mille mina olen teinud selle mõttega, et anda lugejale kätte niidiotsad ja võtmed. Et kui raamat kaanest kaaneni läbi lugeda, siis on olemas baas, mille pealt žanrifilmide maailma sukelduda. Mingigi aimdus, kas sulle mingi konkreetse lavastaja või näitleja filmid võiks midagi pakkuda.

Selle raamatu kirjutamise ja kokku panemise juures on olnud mõnus ja tore see, et ma olen saanud täiesti rahulikult omas tempos toimetada, keegi ei ole mulle kõrvalt öelnud, et kirjuta nüüd sellest või et see konkreetne mees peab kindlasti sees olema. Jah, mida aeg edasi ja mida selgemaks sai, et neist tekstidest võiks raamat kokku saada, seda olulisemaks muutus see, et need viiskümmend kirjutist kataks ära võimalikult laia ala. Nii ajalises mõttes kui ka geograafiliselt.

Käesoleva kampaania eesmärgiks on koguda raha selleks, et raamat saaks trükitud kvaliteetsele paberile ja et tekstid oleks illustreeritud ka piltidega. Piltide litsentsitasud käivad meil üle jõu. Aga filmiraamat ilma fotodeta tundub kuidagi vale. On olemas fotopangad, kus on pildid kenasti saadaval ja neil on juures ka hinnasildid, teie toetusega on võimalik meil need tasud tasuda ja seeläbi saada üks kaunis eestikeelne žanrifilmidele pühendatud raamat.»

#raamat #kultuur #film

https://www.hooandja.ee/projekt/filmiraamat-karta-pole-vaja

#kultuur Kas me sellist maailma tahamegi? Delfis artikkel eesti koreograafist, kes toob USAs Tuhkatriinut lavale. Lõik sealt ja link, kui huvi pikemalt lugeda>

2022. aasta septembris sain ameeriklastelt uue kõne ja palve „Tuhkatriinu“ juba veebruaris ehk vähem kui poole aastaga välja tuua. Balletilavastaja jaoks on see väga lühike aeg. Ja nad ütlesid ka kohe, et eurooplased on nüüdisaegsemas võtmes lavastustega kindlasti rohkem harjunud kui ameeriklased. Mis tähendas siis minu kui lavastaja jaoks seda, et eelmise „Tuhkatriinu“ dramaturgia võisin jätta samaks, aga tantsukeele pidin muutma klassikalisemaks. Minusugusele vana kooliga tantsijale polnud see eriti kaelamurdev ülesanne. No ja siis veel sellised ehtameerikalikud ettepanekud, et võõrasõed Tuhkatriinut nii väga ei kiusaks – tantsukeeles „ei väänaks“ – ja et kogu kodune õhkkond võiks olla soojem. Kindlasti peaksid Tuhkatriinul olema mõlemad vanemad...

https://epl.delfi.ee/artikkel/120160046/usa-s-lavastav-marina-kesler-ameeriklaste-arvates-peab-tuhkatriinul-kindlasti-olema-ka-isa

avastasin just, et meie sootsiumil puudub teema #kultuur ..., lisasin. Vabandust, kui kellegi käsi nüüd relva järele haarab..