1. septembri puhul siis üks kuulsamaid kooliteemalisi ulmejutte, autoriks Isaac Asimov. 📖

Missugust lõbu nad tundsid? (Horisont 2/1969, tõlk Ain Raitviir, ill Allex Kütt) www.digar.ee/viewer/et/nlib-digar:288335/261736/page/51

Kui lõbus neil oli (Pioneer 8/1970, tõlk Ilmar Sepp, ill Iivi Sampu-Raudsepp) www.etera.ee/zoom/25900/view?page=18&p=separate&tool=info

The Fun They Had (kui keegi peaks originaali tahtma) http://web1.nbed.nb.ca/sites/ASD-S/1820/J%20Johnston/Isaac%20Asimov%20-%20The%20fun%20they%20had.pdf

#ulme #IsaacAsimov #ulmekirjandus #Horisont #Pioneer #kultuur #AinRaitviir #AllexKütt #IlmarSepp #IiviSampu-Raudsepp

Mingil hetkel hakkas täna pea tuikama, võtsin tabletti ja sobrasin peahägu hajumise ootuses pisut Digaris...

Ja siis see silma jäigi: Heinleini jutu tõlge EKP Kallaste Rajoonikomitee ja Kallaste Rajooni TSN häälekandjas «Nõukogude Küla». Aasta oli 1958.

Jah, ma olin Heinleini nime juba kohanud 1954. aasta Lihula lehes avaldatud tõlkeartiklis, aga et terve jutt kohe. Jah, kaudtõlge vene keelest, aga ikkagi...

Põrnitsesin seda ja olin suht tummaks löödud.

Eelmine kuu Lemi romaani tõlge, nüüd Heinleini jutt. Mis järgmiseks? Milline bibliograafilne üllatus mind veel ees ootab? Kas mõni tolleaegne lokaalne leht on ka Philip K. Dicki tuumavarjendi jutu vene keelest ära tõlkinud?

https://ulmebiblio.blogspot.com/2023/08/robert-hinlin-pikk-valvekord.html

#ulme #bibliograafia #RobertAHeinlein #ulmekirjandus #kultuur

Eile öösel ilmus juulikuine «Reaktor» (https://www.ulmeajakiri.ee/?072023), et soovitaks pilk peale visata ja lugeda... ☢️

Kui aga «tervet rehkendust ei jaksa», siis soovitan edevalt lugeda vaid minu teksti «Pihtimus Kir Bulõtšovi ja kogumiku «Professor Kozarini kroon» teemal» (https://www.ulmeajakiri.ee/?pihtimus-kir-bulotsovi-ja-kogumiku-professor-kozarini-kroon-teemal), kus ma avan taustu ja teen ka mõned isiklikud paljastused.

#ulme #Reaktor #KirBulõtšov #Gururaamat #ulmekirjandus #UlmeguruUlmesari #kultuur

Ma kardan, et siinne keskkond hakkab minu jaoks end ammendama, aga esialgu ma veel alla ei anna...

Kunagi ma siin juba kirjutasin, kuidas ma lugesin ukraina kirjaniku tehnopõnevikku ja kuidas mul lugedes tekkis teatav eetilis-moraalne kahevahelolek, et kas mul on õigust ukrainlase romaani halva hindega...

Õnneks lugemise käigus olukord muutus – õigemini öeldes: muutsin ma lugemise taktikat. Lühidalt: kõike teaduslikku tehmomula lugesin ma diagonaalis, ikka väga diagonaalis ja keskendusin vaid ilukirjanduslikule osale ja nii sai hindeks aus 4/5.

Äh, lugege parem blogist: https://ulmeseosed.blogspot.com/2023/07/maks-kidruk.html

#ulme #tehnopõnevik #ulmekirjandus #MaksKidruk #Ukraina #kultuur

Nädalavahetusel toimus eesti ulmefännide suurkogunemine Estcon 2023.

Lisaks kõigele muule täiendasin ma seal ka oma raamatukogu – ostsin uusi, võtsin vastu kingitusi ja priiköiteid ning teostasin järelnoppimist.

Antoloogia «Eesti nõid» oli üks järelnopituist.

Alul polnud plaanis, aga keegi kõrvalt ütles: enamus autoreid on kohal, et saad ka autogrammid. Kui saab, siis tuleb koguda. Selgus, et kohal oli 12 autorit ja kõik nimed ma raamatusse ka sain.

Monteerisin tiitellehe kõrvale sisukorra ning huvilised võivad nimed ja autogrammid nüüd kokku viia...

#ulme #ulmekirjandus #Estcon2023 #kultuur

Üks läinudreedene fotomälestus...

... ehk 14. juulil toimus Tartus üritus «Õhtud eesti ulmega: Kir Bulõtšovi eestikeelne valikkogu «Professor Kozarini kroon»».

Rääkisime Joel Jansiga (@metsavana) autorist ja raamatust.
Pidin andma aru: miks just need jutud, kas tõlkida oli raske, kas vene ulmel on käimasoleva sõja valguses veel mingit mõtet-tähendust.
Mainitud-räägitud sai ka Gururaamatu järgmisest...

Jäin rahule ... loodan, et ka kohalviibijad ei pidanud pettuma.

Piltide autor on Jaana Muna (Kilpkonn).

#ulme #ulmekirjandus #KirBulõtšov #UlmeguruUlmesari #Gururaamat #kultuur

Häbitu reklaam ehk kui keegi reedel Tartus ja...

Aeg: reede, 14. juuli.
Kellaaeg: 19.00

Koht: Eesti Kirjanike Liidu Tartu osakond (Vanemuise 19).

Üritus: Õhtud eesti ulmega: Kir Bulõtšovi eestikeelne valikkogu «Professor Kozarini kroon»

Mis toimub?

Raamatu «Professor Kozarini kroon» koostaja-tõlkija Jüri Kallasega vestleb Joel Jans.

Kohapeal saab osta ka kirjastuste Gururaamat ja Lummur raamatuid.

#mina #ulme #ulmekirjandus #UlmeguruUlmesari #KirBulõtšov #Gururaamat #ÕhtudEestiUlmega #kultuur #kirjandus

Öösel, kui klemmid juba koos olid, blogisin ma loetud raamatust... kolm korda loetud raamatust.

Raamat läheb kiirelt käima ja kui lugeja isegi kahtleb, siis esimese osa pealkiri «Sokkude ja munkade sõda» rokib ja kutsub lugema.

Romaan saab alguse kolkaplaneedil, kus moslemitest sokud (jah, soku välimusega ebahumanoidid) sõdivad seal kanda kinnitavate õigeusu munkadega. Planeedile teeb aga dessandi tundmatu kolmas jõud, kelle sõdurid näevad välja kui Vana-Rooma sõjamehed ning need sõdurid on tõelised tuimolendid...

Edasi läheb romaan umbestäpselt samas tempos edasi: autor jalga eriti pedaalilt ei tõsta, pigem lisab vaid käikusid – kosmos, militaarkraam, alternatiivajalugu, virtuaalsus, paralleelmaailmad, mittehumanoidsed võõrtsivilisatsioonid jne.

https://ulmeseosed.blogspot.com/2023/05/kirill-jakimets.html

#ulme #ulmekirjandus #Ulmeseosed #KirillJakimets #kultuur

Ma blogisin taas... 🚀

Lugesin ja soovitan teilegi mahedat postapolugu. Link jutu täistetkstile on blogipostituses kenasti olemas.

#ulme #ulmekirjandus #JuhanHabicht #kultuur #Ulmeseosed

https://ulmeseosed.blogspot.com/2023/05/juhan-habicht-ohtud-vanaisa-juures.html

Eelmine nädal ilmus ja läks müüki: Kir Bulõtšovi valikkogu «Professor Kozarini kroon». 📖 🚀

Kir Bulõtšovi (1934–2003) loomingut võib sageli defineerida kui olmeulmet, enam veel – tõenäoliselt on Bulõtšovi jutulooming olmeulme absoluutne tipp. Olmeulmes on tekst esmapilgul üsna väheulmeline, autor kirjutab detailselt tegelaste elust-olmest ja tundmustest ning ulme tuleb sageli mängu alles jutu teises pooles, suisa lõpus. Samas, kui ulme välja võtta, siis pole ka juttu.
Mul oli kogumikku koostades eesmärk koondada ühtede kaante vahele Kir Bulõtšovi parimad sarjavälised jutud ning anda ühtlasi mitmekülgne ülevaade vene ulme ühe kõige olulisema autori loomingust.

Raamatu n-ö selgrooks said viis teksti Kir Bulõtšovi läbimurdekogust «Inimesed nagu inimesed ikka» (Люди как люди; 1975), kuhu siis ükshaaval sai juurde haagitud mainitud viiega sobituvaid tekste: neli juttu kogumikust «Korallidest loss» (Коралловый замок; 1990), kaks juttu nn parimate juttude kogust «Kellele seda vaja?» (Кому это нужно?; 1991) ja kaks juttu kogust «Türannide kohtumine» (Встреча тиранов; 1992). Tegelikult on selline kogumike eristamine tinglik, sest näiteks üks valitud juttudest oli kolmes kogumikus neljast ja kolm juttu kahes kogumikus. Kõik siinilmuvad lood on vene keeles saanud vähemasti viis, aga mõnikord ka kuni kümme kordustrükki ning praktiliselt kõik jutud on tõlgitud vähemalt paari, aga sageli kuni kümnesse keelde. Võiks öelda, et siinses köites on Kir Bulõtšovi jutuloomingu kaanon.

Kuigi kogumik «Professor Kozarini kroon» on pandud kokku sarjavälistest juttudest, hakkas koostamise käigus välja joonistuma teatav ühtne maailm ja seetõttu hakkas taoline teadmine ka mõjutama juttude valikut. Teisisõnu jäid kõrvale mõned jutud, mis üksteist kordasid-varieerisid, ja lisatud sai paar vähemtuntud teksti, mis jällegi täiendasid kujunevat nn tulevikuajalugu.

Ahjah, see on mu esimene raamatutõlge... loodame, et mitte viimane. (Ühe jutu tõlkis küll Veiko Belials, õigemini tal oli see juba tõlgitud.)

Sisukord
Jüri Kallas. Avasõna
Kas ma räägin Niinaga? (Можно попросить Нину?)
Korallidest loss (Коралловый замок)
Professor Kozarini kroon (Корона профессора Козарина)
Nõukogude rahva ühtne tahe (Единая воля советского народа)
Lohutus (Утешение)
Olja N tunnistus (Показания Оли Н.)
«Kahesajas» juubel (Юбилей «200»)
Mina märkasin teid esimesena! (Я вас первым обнаружил!)
Raskestikasvatatav laps (Трудный ребенок)
Muinasjutt naerist (Сказка о репе)
Checako kõrbes (Чечако в пустыне)
Kassi mõistus (Разум для кота)
Inetust biovormist (О некрасивом биоформе)
Jüri Kallas. Kir Bulõtšov – olmeulme suurmeister

Muide, Kir Bulõtšovi teostest on valminud ligi poolsada filmi, millest kõige tuntum on täispikk animatsioon «Kolmanda planeedi saladus» (Тайна третьей планеты; 1981).

Vene-Ukraina sõja valguses on ikka ja jälle arutletud, kas vene kultuuril üldse on eluõigust, mida on väärt see või teine autor. Ka on otsitud nn head venelast. Kui nüüd Kir Bulõtšov taolisesse diskussiooni asetada, siis nn hea venelane on ta vaieldamatult – siin ei teki mingit kahtlust –, ei tema loomingut lugedes, ei tema elulooga tutvudes.

Kaanepildi tegi Meelis Krošetškin.
Ja Krafinna tegi reedel fotosüüdistuse provintsipealinna raamatupoest, loe: Kuressaare Apollost.

#raamat #ulme #ulmekirjandus #KirBulõtšov #mina #Gururaamat #UlmeguruUlmesari #kultuur #promo

Simaki teine tõlge maakeelde, sdapuhku nimega Saymark...

Tõenäoliselt on tegu ainsa ulmelooga, mis ajalehes «Töörahva Lipp» ilmunud on – vähemasti mina rohkemat ei tea.

TÕLKIJALT
Ühelt toimetase töönõupidamiselt jäi meelde, et «Töörahva Lipp» pole pikka, aega, joonealust ruumi raatsinud raisata ühe tühise lugemise jaoks, et aina sõjakära ja röövlijutud. Siis juhtus mu kätte see lugu, kus minu meelest oli parasjagu fantastikat, romantikat, madinat ja põnevust, parasjagu mõnusat ütlemist ja mõne koha peal terake tõttki sees. Autor olnuks nagu jutu kirjutamisega üsna ametis olnud, aga ometi polnud asja tõsiselt võtnud. Võta kinni, miks!
Lugesin ise, toimetaja andis trükiruumi – ja siin ta nüüd on, suviseks lugemiseks.
Tõlkimisega oli tegu, sest ühe inglise keeles mõtelnud-kirjutanud mehe sõnu vene keele kaudu eesti keelde ümber panna, et mõte ikka sama rada käiks, on iseenesest üks kangesti kandiline tegu.
Pange pahaks või võtke heaks.

Jutu tõlge on illustreeritud mitme pildiga, kuid illustratsioonide autorit pole märgitud. Selgeltloetav signatuur HE KI lubab oletada, et pildid joonistas tõlkija Heiki Kiviloo ise.

#ulmebiblio #ulme #ulmekirjandus #CliffordDSimak #HeikiKiviloo

https://ulmebiblio.blogspot.com/2023/04/clifford-saymark-sarm.html

Inimesed peavad suurt reedet, aga ulmenohik bibliografeerib taaskord avalikult...

... et vahepeal läks mitu kuud selle nahka, et kui biblio jaoks isegi aega oli, siis tuli teha korrastamis-ühtlustamistöid... noh, sellised, mida avalikult eriti näha pole...

Lühidalt: multifilmi «Kolmanda planeedi saladus» mäletate?

Vaat mina nüüd äsja bibliografeerisin selle multika algmaterjali eesti tõlke... Meta Maksingu lühendatud tõlke... ei, ümberjutustuse... nojah, aga paremat maakeeles pole.

16-osaline järjejutt ajalehes Säde. Aasta oli 1983. Muide, Teet Kuusmaa poolt härjalt illustreeritud.

#ulmebiblio #ulme #ulmekirjandus #KirBulõtšov #MetaMaksing #TeetKuusmaa

https://ulmebiblio.blogspot.com/2023/04/kirill-bulotsov-alissa-kosmosereis.html

@ulmeguru
Sai ka blogisse raiutud :)
(Tarvidusel kohendan ja kammin.)
https://rujanaut.blogspot.com/2023/04/ulmepatrull-kirill-jakimets.html

#rujanaut #ulme #ulmekirjandus

@lloolaid

Vabatahtlik kahetsus pidi kergema karistuse andma... 🤓

1. Mis loed seal?

1. Kirill Jakimets ja tema 1996. aastal ilmunud (esik)romaan «Отряд «Омега»» (loe: Otrjad «Omega»).

2. Kes sul lubas?

2. Ikka ise luban ja juba kolmandat korda.

Pole küll tippraamat, aga hoogne ja leidlik ning hästi liigendatud. Viimatinimetatud põhjusel sobib kenasti unelektüüriks.

3. Kas on ikka ulmet sees?

3. Ulmet on härjalt: kosmos, militaarkraam, alternatiivajalugu ja paralleelmaailmad, mittehumanoidsed võõrtsivilisatsioonid jne.

Juba romaani esimese osa pealkiri «Sokkude ja munkade sõda» rokib ja kutsub lugema.

Romaan saab alguse kolkaplaneedil, kus moslemitest sokud (jah, soku välimusega ebahumanoidid) sõdivad seal kanda kinnitavate õigeusu munkadega.

Planeedile teeb aga dessandi tundmatu kolmas jõud, kelle sõdurid näevad välja kui Vana-Rooma sõjamehed ning need sõdurid on tõelised tuimolendid...

4. Mis sul enda kaitseks öelda on?

4. Olukorras, kus paljud Vene autorid on end sõja toetamisega ära määrinud, on Jakimetsi lugemine enam kui koššer tegevus:

a) tegu on hea romaaniga, kuigi vigu on, tervik logiseb, aga sõgedus korvab puudused,

b) autor on surnud, seega ei saa ta nakatuda z-marutõppe,

c) tüüp ise oli äge kontrakultuurne tegelane, kunagine hipi, keda teati kui filosoof-märgkosmisti Emmanuil Marlovitš Katsi ja kes laulis «lüürilisse kantrisse kalduvas müstilis-pornograafilises post-punkbändis» Tšerdak ofitsera (ek Ohvitseri Pööning).

Kahjuks pean ma aga ikka ja jälle vaid seda romaani lugema, sest sari «Sõjad ja maailmad» ei saanudki järge...

#rujanaut #ulme #ulmekirjandus

Eile ilmus märtsikuine Reaktor! ☢️

Igaks juhuks mainin, et tegu on igakuise eestikeelse ulmeajakirjaga, mis ilmub wõrgus ning mis on kõigile täies mahus ja absoluutselt tasuta lugeda.

Ajakiri sisaldab ulmejutte, katkeid peagiilmuvatest raamatutest, eelmise kuu juttude arvustusi, lihtsalt raamatu- ja filmiarvustusi, uudiskirjanduse tutvustusi, ulmkonnakroonikat jne.

Käesolevasse numbrisse ma palju ei jõudnud: arvustasin Gert Kiileri romaani «Eranuhke ei armasta keegi» ja soovitasin tõlkimiseks Ambrose Bierce jutu «Kummitusmaja».

Kuid ega ma seepärast... loetagu, lihtsalt loetagu!

#Reaktor #ulme #kultuur #ulmekirjandus

https://www.ulmeajakiri.ee/?032023

Ukraina ja Vene ulmest esimese sõja-aasta taustal... ☢️

Kui veebruar algas, siis kargas mulle pähe, et sellekuises Reaktoris suisa peab mingi taoline kirjatükk olema. Ega's midagi – tuli ära teha.

#mina #ulme #ulmekirjandus #Reaktor #Ukraina

https://www.ulmeajakiri.ee/?ukraina-ja-vene-ulme-esimese-soja-aasta-valguses

Ma olen ulmest ikka nii läbi imbunud...

Et järsku, asja-teist taga, meenus mulle Connie Willise jutt «Ado», kus ühes koolis tuuakse lavale Shakespeare'i näidendit «Palju kära ei millestki» (Much Ado About Nothing). Kuna klassikaline näidend solvas paljusid, siis lõputu tsenseerimise käigus jäi alles vaid sõna «kära»...

Siinjagatud Laura Lakey pilt illustreeris loo esmatrükki kuukirja «Isaac Asimov's Science Fiction Magazine» 1988. a jaanuarinumbris.

#jutt #ulmekirjandus #kunst #tsensuur

@metsavana

... et paneme ikka ehtsa kaanepildi kah – raamatureklaami pole kunagi palju...

#raamat #ulmekirjandus

Bibliografeerides teada ma sain...

Ida-Saksa (ulme)kirjanik Gerhard Branstner avaldas 1973. aastal nn utoopiliste anekdootide kogus «Der astronomische Dieb». Kogumik lühikesi ja ülilühikesi ulmeanekdoote.

1974. aastal avaldas ajaleht «Edasi» juunis, augustis ja oktoobris kokku viis ulmeanekdooti. 15. juunil kaks esimest, mida erinevaid bibliograafiad võrreldes võib (ilmselt) üldse pidada esimesteks nende anekdootide tõlgeteks maailmas.

#bibliograafia #ulmekirjandus

https://ulmebiblio.blogspot.com/search/label/Gerhard%20Branstner

Paari päeva eest tuli kiuslik mõte neid kaanepilte siia jagada...

Mõlema eest olen ma FB-s karistada saanud: postitamise keeld mingiks ajaks ja postitused võeti samuti maha. Süskindi romaani puhul püüdsin ma veel midagi tõestada, aga Helme puhul ei antud isegi võimalust.

Vaat mul tekkiski küsimus, et kuidas siin? Küsimus pole ju pornos ja natsluses – tegu on raamatute kaanepiltidega, mis ei ole vaid pildid iseeneses, on toote osa.

... et kompan siis piire..?

#raamat #ulmekirjandus #tsensuur